Jõulud

Õppereis Rakvere Politseimuuseumi.

 14. oktoobril külastasid 2.c, 3.c ja d klass Rakvere Politseimuuseumi. Muuseumis on erinevad teematoad, mille eksponaate aitasid vaadata ja nendest aru saada ekskursioonijuhid.

Lastele pakkus enim huvi liiklustuba, kus sai muu hulgas tunda kokkupõrke tugevust, istudes 20 km tunnis sõitvas autos.

Märulitoas kehastusid mõned õpilased märulipolitseinikeks, kel abiks kaitsekilbid ja kiivrid ning ülejäänud võisid plastpudelitega korraldada neile mässu.

Politseinik olla ei olnud sugugi mugav, kui rahvamass neile peale tungis.

Krimitoas said õpilased võtta endalt sõrmejälgi ja need mälestuseks ka endale jätta. Õpetjast tehti õpilaste ütluste abil fotorobot. Kahjuks ei tulnud see õpetajaga sugugi sarnane.

Muuseumi kõrval tänaval said kõik mõõta autode sõidukiirust. Mõned õpilased tuvastasid ka kiiruseületamise. Õues sai näha ka muuseumiõuele pandud koletu avarii teinud BMW.

Õppereis oli väga õpetlik ja tore, tõenäoliselt on Politseimuuseum üks huvitavamaid muuseume üldse, kus lastel huvitavat tegevust.

Õppepäev Narva Pähklimäe Gümnaasiumis.

16. oktoobril osalesid kuus 3.c ja 3.d klassi õpilast Narva Pähklimäe Gümnaasiumis. Seal korraldati õppepäev „Sügispäev“, mida toetas INNOVE Sihtasutus. Peale meie õpilaste said toredast päevast osa Ahtme, Kallaste ja Pähklimäe Gümnaasiumi 3. klasside õpilased.

Töö toimus 4 erinevas töötoas: 2 kunsti, käsitöö ja muusikatoas. Igas töötoas räägiti eesti keeles, vajadusel tõlgiti vene keelde. Meie õpilased olid keeleliselt kõige tublimad, kuna neile tõlkimist vaja ei läinud ja sealsed õpetajad imestasid meie laste keeleoskuse üle.

Ühes kunsti töötoas tutvustati gželi tehnikat, mis on pärit Venemaalt ja tähendab portselani maalimist sinistes toonides. Lapsed said kätt proovida siiski ainult värvides paberile.

Teises kunstitoas õpetati kasutama maalimisel mitte harilikke vesi- või guašvärve, aga hoopis tinti ja tušši.

Käsitöötoas õppisid lapsed punuma lõngast ketti Jaapani kumihimo tehnika abil, mis oli küllalt keeruline.

Muusikatoas valmistuti ette päeva lõpus ettekantavaks muusikateoseks, kus laulu ilmestasid rütmipillid. See oli laste jaoks kõige raskem töötuba, sest õigel ajal rütmipillide mängimine polnudki nii lihtne.

Päev lõppeski selle laulu ettekandmisega ja ühistantsudega.

Õpilastele õppepäev väga meeldis. Nad tegid kõike suure heameelega kaasa. Õpetaja aga võis uhkust tunda laste hea keeleoskuse, viisaka ja kultuurse käitumise üle.

Pille Burmeister

Õpetajate päeva puhul!

1.september - TEADMISTEPÄEV!

 

EMADEPÄEV 11. mai

Maikuu teisel pühapäeval on emadepäev, mil peetakse meeles kõiki emasid ja väärtustakse emade rolli ühiskonnas. Traditsioon pärineb USAst. Eestisse tõi emadepäeva tähistamise kombe Soome eeskujul Naiste Karskusliidu sekretär ja kirjanik Helmi Mäelo, kes korraldas 1922. aastal Udernas peo oma lasterikka ema auks. 

Allikad:

https://www.eesti.ee/ev95/et/rahvakalender/rahvakalender-internetis/882/emadepaev-12-mai-liikuv-puha

http://arvutiturve.wordpress.com/2013/05/11/luuletused-ja-salmid-emadepaevaks-emadepaeva-kaardid-saatmiseks-2013/

Keelekümblusklasside kevadkontsert

Meie koolis on saanud traditsiooniks, et koos kevade tulekuga saabub ka keelekümblusklasside kevadkontsert. Sellel kontserdil saavad õpilased näidata  kooliaasta jooksul õpitut.

Lapsed loevad luuletusi ja laulavad eesti keeles, tantsivad eesti rahvatantse.  Lapsevanematele, kes eesti keelt ei valda, on kontserdi vaheklipid vene keeles. Sel moel näitame, kuidas on võimalik omavahel põimida eesti ja vene keelt ning kultuuri.

Vaheklippides tunnustati õpetajaid ja kiideti  klasse selle eest, millega keegi aasta jooksul silma oli paistnud.

Toreda kontserdi lõpuks teenisid esinejad ära tugeva aplausi.

Pille Burmeister

LIHAVÕTTEPÜHAD

Ülestõusmispühad on liikuvad pühad, mil Piibli järgi tähistavad Kristuse surnust ülestõumist.

Teine nimetus on lihavõttepühad, mis tähendab seda, et lõppes paast ja inimesed hakkavad jälle liha võtma ehk liha sööma.

Kõige levinum tava lihavõtete ajal on munade värvimine, nende kinkimine ja söömine. Kuna kevad on looduses ärkamise ja tärkamise aastaaeg, siis on muna ka elu alguse ja kestvuse  sümboliks.

Enne kõige suuremaid kevadisi pühi tehti ja tehakse ka tänapäeval kodudes suurpuhastust, pikka pühadeaega aga kasutatakse sõprade ja sugulaste külastamiseks.

Lihavõttepühade värvid on kollane ja roheline, kuna kodude kaunistamisel kasutatakse kollaseid nartsisse, tibusid ja rohelist muru. Samuti on oluline kaunistuselement pajuoks, mille küljes urvad.

Ilusaid ja rõõmsaid lihavõttepühi kõigile!

EMAKEELEPÄEV

 Emakeele päeva raames toimus kaks üritust, millest esimene leidis aset meie koolis ja oli muuhulgas pühendatud eesti keelele ning ka meie rahvuseepose tegelaskujule Kalevipojale. 
  Ürituse eestvedajateks olid 7.k klassi õpilased Darja Peramets ja Andres Aleksejev, kes viisid  juhtidena ürituse läbi.
   Õp Reet Lümati juhendamisel oli 7. k klassil ette valmistatud väike lavastus sellest, kuidas Kalevipojast sai valitseja. Oli tore, et esinesid peamiselt poisid, kuna lavastuses oli ainult üks naistegelane-Kalevipoja ema Linda. 
  6. k klassi õpilased esitasid kogu klassiga lustaka kooliteemalise luuletuse. 
  Tormiliselt plaksutati 3.c klassi õpilastele, kes õp Külli Kralli juhendamisel olid ära õppinud toreda “Veskitantsu”. 
  7. k klassist oli veel üks esineja. Maksim Spitšikovi esituses kõlas laul “Põhjamaa”. Külalisteks olid õpilased meie linna Maleva koolist, JõhviVene Gümnaasiumist ja Kohtla-Nõmme Põhikoolist, sest meie esinemiste vaheaegadel anti üle auhinnad Kalevipoja projektis osalenutele, kes saavutasid auhinnalised kohad. Kolm esikohta  said viktoriinis meie 6.k klassi keelekümblejad.

  Teine emakeele päeva üritus, mis oli pühendatud Eestimaa  eri paigust pärit kirjanikele, sai teoks Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis ja sellest võtsid osa 7.k klassi õpilased Vika Lupina, Danil Perevalov ja Emil Pavljutšenkov. Õp Tamara Põlevina ja õp Reet  Lümat aitasid õpilastel ette valmistada esinemise, mille käigus tutvustati teistele projektis osalenud koolidele Ida-Virumaa kultuurilukku oma jälje jätnud kirjanikke. Tutvustati Otto Willhelm Masingut, Wilhelm Küchelbeckerit, Eduard Bornhöhed, Juhan Lepasaart ja Virve Osilat. Õpilased jäid osavõtuga rahule, sest esinesid ise ja said teada veel  palju uut ja huvitavat eesti keele ja kirjanike kohta.

Reet Lümat