Rohkem infot selle päeva kohta võid lugeda edasi
VASTLAPÄEV
Vastlapäeva tähistasid vanasti põllumehed.
Vastlad on tavaliselt veebruaris, mõnikord märtsi alguses. Vastlapäev on liikuv püha, seda tähistatakse noorkuu esimesel teiseipäeval 8.(kaheksandast) veebruarist kuni 8.(kaheksanda) märtsini.
Vanad eestlased teadsid, et seal päeval ei tohi tööd teha. Kõik naiste tubased tööd olid keelatud. Kes aga tegi tööd, siis sellel kasvasid halvad ja nõrgad lambad.
Aga tohtis sel päeval juukseid lõigata, sest siis kasvavad ilusad pikad juuksed.
Kõige tuntum vastlakomme on liulaskmine. Sel päeval peab kelguga mäest alla sõitma. Kes sõidab kaugemale, selle perel kasvavad kõige pikemad linad.
Vastlapäeval pidi toit terve päeva laual seisma. Et oleks hea viljasaak oli vaja süüa üheksa korda.
Peamine vastlapäeva toit oli herne- või oasupp. Teine tähtis toit oli keedetud seajalad.Lastele ja maiasmokkadele meeldib vastlakukleid süüa.
Kontidest sai teha mänguasja - vastlavurri.
Ka tänapäeval tähistatakse vastlapäeva kelgusõiduga. Vastlapäevatoidud on herne-või oasupp ja maiuspalaks vastlakukkel.
